Tere!
Viimase aja postitused pole olnud väga järjepidevad, vabandused.
Lihtsalt vahepeal on tekkinud esimesed raskused, vaim ja keha veits väsinud. Arusaadavalt raske on eesti koormustelt tulla rootsi esiliiga koormustele, jalad väsivad ära. Eksimused väsitavad pea ära, pluss muidugi veel mu teadmatus. Aga ma üritan siin positiivsust ikkagi üleval hoida. Manager ja juhatus pole minu kohta ikka veel otsust vastu võtnud, aga treener ütles, et tema on selle poolt, et ma saaks nendega vähemalt treenida ikkagi. See on ilmselt maksimum soov ka, sest juunini on neil ainult paar mängu hooajast ja esimestel mängudel neil kindlasti minu abi pole vaja. Vähemalt saan heasse vormi, loodetavasti :)
Pühapäeval ja esmaspäeval olid meil jalka trennid. Laupäevane kiiruse-jõu trenn võttis keha nii läbi, et mõlemates trennides oli raskusi. Mängisime erinevaid pallihoidmismänge, mis nõudsid palju jooksmist. Hea on see, et ma olen muutunud järjest enesekindlamaks just palliga mängimises. Väga palju üle ei hoia, aga lahendused on juba konkreetsemad. Mõnusalt jõuline meeldib mulle ka, näiteks esmaspäeval lükati mind lihtsalt seina :D. Saan ise katmise ja lükkamisega paremini hakkama. Natuke sinine olen küll, eriti nõme on sinikas parema jala hüpeka peal, mis võib söötmisel kõvasti haiget teha.
Esmaspäeva trenni lõpuks olid mul säärelihased nii pinges, et isegi astuda oli valus. Nende taastumisega ongi mul kõige rohkem probleeme. Teisipäeval pidi hull füssi trenn olema, kuid kui üritasin soojenduseks trackil jooksma hakata oli juba valus. Seega otsustasin ratta kasuks. Meid oli 3, kes tegid siis intervall sõitu ratastel, samal ajal kui teised pidid kannatama Urbani piitsutamist. Lõppu tegime lihaseid ka. Ikka jääb halb tunne sisse, kui ei saa trenni kaasa teha.
Eile oli jalka. Jalad olid natuke paremas seisus, nii et ilmselt oli õige teisip. rattaga sõita. Tegime trennis uue asjana 1-1 vastu mängimist. See oli nii väsitav ja üldse mitte minu asi. Sain Rootsi u-17 koondisesse kuuluva Elli vastu mängida. Ta on väga jõuline ja tehniline, jäin enamasti hätta. Panime üle paari korra üksteisele ikka otse kossi, aga polnud hullu. Vähemalt viimasel rünnakul libistasin tal palli eest ära, seega lõpetasin vähemalt positiivselt. Pärast sellist harjutust oli lõpus juba väga raske mängida, sest minu vastupidavus hakkas otsa lõppema. Pooleteist tunnise intensiivse trenni viimased 15-20 minutit on mulle juba päris koormavad. Aga loodetavasti kunagi saan ma ka tugevaks.
Nüüd on meil nädalalõpp väheke rahulikum, saame lausa 2 vaba päeva ja pühap, esmasp. trennid on ka vabatahtlikud. Paljud tüdrukud lihtsalt sõidavad koju üle Rootsi. Ma loodan koondiseks ära taastuda, järgmine nädal saab Eestisse!
Läks vist liiga pikaks...
Hanna
Viimase aja postitused pole olnud väga järjepidevad, vabandused.
Lihtsalt vahepeal on tekkinud esimesed raskused, vaim ja keha veits väsinud. Arusaadavalt raske on eesti koormustelt tulla rootsi esiliiga koormustele, jalad väsivad ära. Eksimused väsitavad pea ära, pluss muidugi veel mu teadmatus. Aga ma üritan siin positiivsust ikkagi üleval hoida. Manager ja juhatus pole minu kohta ikka veel otsust vastu võtnud, aga treener ütles, et tema on selle poolt, et ma saaks nendega vähemalt treenida ikkagi. See on ilmselt maksimum soov ka, sest juunini on neil ainult paar mängu hooajast ja esimestel mängudel neil kindlasti minu abi pole vaja. Vähemalt saan heasse vormi, loodetavasti :)
Pühapäeval ja esmaspäeval olid meil jalka trennid. Laupäevane kiiruse-jõu trenn võttis keha nii läbi, et mõlemates trennides oli raskusi. Mängisime erinevaid pallihoidmismänge, mis nõudsid palju jooksmist. Hea on see, et ma olen muutunud järjest enesekindlamaks just palliga mängimises. Väga palju üle ei hoia, aga lahendused on juba konkreetsemad. Mõnusalt jõuline meeldib mulle ka, näiteks esmaspäeval lükati mind lihtsalt seina :D. Saan ise katmise ja lükkamisega paremini hakkama. Natuke sinine olen küll, eriti nõme on sinikas parema jala hüpeka peal, mis võib söötmisel kõvasti haiget teha.
Esmaspäeva trenni lõpuks olid mul säärelihased nii pinges, et isegi astuda oli valus. Nende taastumisega ongi mul kõige rohkem probleeme. Teisipäeval pidi hull füssi trenn olema, kuid kui üritasin soojenduseks trackil jooksma hakata oli juba valus. Seega otsustasin ratta kasuks. Meid oli 3, kes tegid siis intervall sõitu ratastel, samal ajal kui teised pidid kannatama Urbani piitsutamist. Lõppu tegime lihaseid ka. Ikka jääb halb tunne sisse, kui ei saa trenni kaasa teha.
Eile oli jalka. Jalad olid natuke paremas seisus, nii et ilmselt oli õige teisip. rattaga sõita. Tegime trennis uue asjana 1-1 vastu mängimist. See oli nii väsitav ja üldse mitte minu asi. Sain Rootsi u-17 koondisesse kuuluva Elli vastu mängida. Ta on väga jõuline ja tehniline, jäin enamasti hätta. Panime üle paari korra üksteisele ikka otse kossi, aga polnud hullu. Vähemalt viimasel rünnakul libistasin tal palli eest ära, seega lõpetasin vähemalt positiivselt. Pärast sellist harjutust oli lõpus juba väga raske mängida, sest minu vastupidavus hakkas otsa lõppema. Pooleteist tunnise intensiivse trenni viimased 15-20 minutit on mulle juba päris koormavad. Aga loodetavasti kunagi saan ma ka tugevaks.
Nüüd on meil nädalalõpp väheke rahulikum, saame lausa 2 vaba päeva ja pühap, esmasp. trennid on ka vabatahtlikud. Paljud tüdrukud lihtsalt sõidavad koju üle Rootsi. Ma loodan koondiseks ära taastuda, järgmine nädal saab Eestisse!
Läks vist liiga pikaks...
Hanna
No comments:
Post a Comment