Wednesday, April 8, 2009

Ola!

Ei, kevad ei tule veel. Ei, lumi ei ole veel ära sulanud. Ei, meil ei ole päikest. (OK eile oli ja väga mõnus oli kohe). Õnneks täna ei saja ka lund.

Eile õhtul oli meil jällegi üks treeningmäng. Mängisime II liiga satsi vastu. Ülekaal oli märkimisväärne. Pallivaldamisprotsent ilmselt kuskil 80-20 meie kasuks. Võitsime siis 4-0. Kaks väravat Lisalt (ütleks, et pikaks läinud tsenderdused, et oli hea päev) ja Emelie ja Forss lõid ka. Mängisime väga hästi, väga palju ohtlikke olukordi. Neid päästis kas väravavaht, postid-latid või siis oskasime mööda lüüa.

Mina sain mängida ilmselt kuskil 20-15 mintsa. Paremäär see kord. Tsiteerides ühte teatud leidit, siis ma olen Positsiooni Prostituut. Äärel mängimine on kohutav. Seal olen ma veel kohatum kui mujal. Keskpärane mäng, tegin paar lollust ja paar normaalset asja. Rahule jäin ühe overlap'iga, tsenderdus värava eest löödi nurgalöögiks. Ja tagasi tööd tehes suutsin vastaselt palli ära võtta ja katta nii kaua, kui ta mulle vea tegi. Paar normaalselt liikumist veel, kuid samas esimesed puuted kohe mängu minnes veits kiirustasin. Tsenderdused enamus läksid ka üle jala. Meie mäng põhiliselt ongi tsenderduste peale üles ehitatud...pall äärele ja võimalikult palju rahvast kasti. Sellist asja vist Eestis väga mängida ei saa, aga siin töötab hästi.

Järjekordne tagasilöök ka enne hooaja algust. Kapten sai eile mängus hüpekavigastuse, loodetavasti ei ole ta väga kaua väljas. Üleeile trennis vigastas hüpekat meie üks põhiründajatest, kes on nüüd karkudel. Ütleme nii, et igapäev saab keegi vigastada.

Trennid lähevad tavaliselt. Pole väga hästi end viimasel ajal nendes tundnud. Ebakindlus kummitab veits. Ma olen kaotanud täielikult oskuse lüüa, see ilmselt tuleb eelmises lausest, aga ei oska midagi muuta kah.

Nüüd meil tuleb väike pühade puhkus. Ma ilmselt teen trenni...jõusaali ja jooksu. Kõik lähevad koju. Terve linn on kohvritega inimesi täis, kes kas lähevad bussi peale või lennujaama. Rongiga ilmselt saab ka koju. Ma loodan ka varsti saada!

Ootan päikest,
Hanna

No comments:

Post a Comment