Hellõu

Ma olen "natuke" laisk bloginduses.

Nii palju päevi möödas viimasest kirjutisest. Ma olen ikka igapäevaselt trenni teinud ja selline rutiinne värk.

Laupäeval oli meil Pitea's kohaliku meistriliiga satsi vastu mäng. Kaotasime 0-3, kuid kõik väravad tulid ka suht rumalatest eksimustest. Muidugi ma ei taha väita, et vastased poleks meist täiesti üle olnud. Mängisid kõvasti paremini, veidi kiiremini. Neil oli 3 Kanada koondislast, kes olid ikka väga teravad. Meil oli esimesel poolajal ka 2 head võimalust, kapteni läbimurde suutis väravavaht ära võtta ja Jempa lõi latti. Kahjuks.

Minu võimalus oli selles mängus ründes mängida, 25 minutit kohatut jooksmist. Ei jäänud üldse rahule, sest tundsin kogu aeg suht ebamugavalt, palli väga ei saanud ja kui sain, siis pigem kaotasin kui midagi geniaalset tegin. Muidugi Pitea kunstmuru väljak oli super, suht uus ja nii pehme. Kunstmuru on normaalne, kui sellel saab ilma palli hüplemata lihtsat mööda maad söötu anda - paljud Eesti väljakud seda võimaldavad?

Pühapäeval tegin koondise jõudud jõusaalis. Kuna mul veel jõusaalikaarti pole, siis lootsin, et mingi töötaja saab mu sisse lasta. Aga muidugi pühapäeviti ei ole seal ju kedagi. Mul vedas, et mingid tüübid just samal hetkel tulid ja ma ennast nendega sisse kauplesin. Jõusaalis on ikka palju lihtsam ülakeha teha kui see kodune kätekõverduste/hoidmiste programm. Üritan nüüd kolmapäeviti ka jõusaali sattuda. Muskel kasvab!

Eilne trenn ei läinud nii hästi. Ma suudan iga trenn oma jala siseküljele hüpeka juurest haiget teha. Parem jalg on täiesti sinine ja lihtsalt palli söötmisest (meil ei ole väga head pallid, ilmselt mu tehnika pole siis ka kõige parem). Igatahes muutub ikka väga raskeks keskendumine jalgpallile kui iga samm on meeletu valu ja palli söötmine/löömine veel hullem. Kolmapäeval pean polsterduse ümber jala meisterdama. Ainuke asi millega praegu rahul olen, et pikk pall hakkab tagasi tulema.

Veits koolist ka. Sain oma esimese rootsi ajaloo kursuse A ja rootsi keele eksami 96 punkti 100st. Aga ärge arvake, et ma üleliia pingutan. Selle nädalaga pean nüüd ühe Population Studies kursuse raamatu läbi lugema, peab end kokku võtma, praegugi peaks lugema. Nii et jah, ma kirjutan blogi aind siis, kui ma peaks õppima :)

Täna õhtul on Urban...yes!

kirjutamiseni,
siniste jalgadega Hanna.

Ma saan lepingu!!!!! Minu esimene jalgpalli leping välismaal!!! Täiesti uskumatu.

Ma olen liiga rahul. 2 kuud tagasi poleks ilmselt osanud seda oodata, unistasin ikka. Nüüd tuleb tööd edasi teha, et paremaks ja paremaks saada. Jalgpall on liiga hea.

Minust saab Umea Södra FF mängija, numbriga 18 ilmselt (mina ja Gerrard kokku onju:P) ja aprilli keskel algab hooaeg (Rootsi esiliiga põhja tsoon). Seda kui palju ma mängida saan, muidugi veel ei tea, aga ma annan endast parima ja eks ole näha. Lepingu pikkus siis ilmselt minu siinviibimise aeg...Juuni lõpuni.

Kogu asi tuleb nüüd nädala jooksul ära ajada ja allkirjastada leping. Ma olen suht elevil, et ma trennidest praegu ei kirjutaks :)

Perfect!

Hanna

Väike ülevaade jällegi viimastest päevadest. Iga päev nüüd ka ju ei viitsi kirjutada.

Neljapäeval oli jalka-füssi trenn. Ehk tegime veits soojenduseks sööduharjutusi ja siis tulid intervall jooksud. Esiteks joonejooks poole väljaku ulatuses. Ilmselt, et pingutus oleks maksimaalsem, siis tegime seda paarides. Sattusin kokku võistkonna kapteniga, kellega siis pidime erinevaid jookse läbima, alguses lühemad ja järjest pikemaks, palliga liikumine ja ilma. Päris raske oli, aga ma andsin endast parima, et tal järel püsida.

See võttis juba jalad täitsa läbi, mille järel tulid löögid väravale. Söödukombinatsioon ja löök. Ei olnud väga minu päev, ilmselt lasin end veits psühholoogiliselt manageri juuresolekust häirida ka. Pean õppima veel kontrollima ennast sellistes olukordades. Igatahes väravasse ei tahtnud üldse minna.
Ootamatult lisandus pärast lööke veel üks jooks. Nüüd oli ümber ringikujuliselt asetatud torbikute jooks. Jällegi paarides. Jalad olid nii läbi, hambad ristis pingutasin, lõpus andsin tempos ikka päris palju järgi, aga vähemalt seisma ei jäänud :) Päris rasked on need jalka-füssi neljapäevad nüüd.

Reedene trennivaba päev möödus mul suuresti raamatukogus. 5 tundi lugesin artikleid seminariks (looma-kargamisest ehk ilusamini zoofiiliast vist 17. sajandi rootsis jms.) Õhtul tegin aga koondisekava geniaalset 22 ja poole minuti kõhulihaseid. Te võite mind õnnitleda, esmakordselt suutsin kõik ära teha, tänu muidugi Leksile, kes aega võttis ja tublisti innustas. Rattaharjutus on kõige raskem hetkel, ei taha ülakeha ikka üldse liikuda.

Täna oli siis meil ka mäng. Palju ei räägiks, mängisime 1-1 Östersundiga, kes vist mängivad alles II liigas. Igatahes ei olnud väga hea ja kõik olid suht tujust ära pärast. Ma sain ainult 10 mintsa mängida, ühegi valesööduga selle aja jooksul hakkama ei saanud, aga väravani me ka ei jõudnud. Rahule jäin ühe rinnasööduga Ellile, kes hästi napilt siis posti kõrvalt mööda lõi, oleks ilus väravakombinatsioon olnud:D

Kuna mu mängu aeg oli nii niru, siis otsustasin täna selle Base Runi ka esmakordselt ära proovida. 25 mintsa jooksu keskmise pulsiga 176. Oli raske, aga mitte tappev. Trenni intervall on ikka hullem.

Nüüd sai nii palju juttu, tüütuks muutun kindlasti juba!

Hanna

PS! Juhatasin täna ühele vanemale naisterahvale teed rootsi keeles. See oli umbes üks lause ja veits kehakeelt ka, aga no ikkagi. Edusammud :)

Lühikesed trenni kirjeldused.

Eile oli üle pika aja jälle füssi trenn Urbaniga. No arvata oli, et raske saab olema. Alguses tegime jõu ringtreeningut...erinevad harjutuste jaamad ja iga 30 seki tagant vahetad neid. Kõige hullemad ikka jälle erinevad hüpped, need võtavad reielihased nii läbi.

Teine osa füssi trennist oli võistkondades 200m ringide jooksmine. 2 korda ja mõlemas tuli joosta igalühel 4x200m. See distants on minu jaoks ikka liig. Pärast jõuharjutusi olid jalad isegi rasked ning egas suht pikk maa mulle ka kasuks polnud. Esimesed 100m veel jalad liikusid, aga siis läks mul alati piinaks. Niru olen.

Täna oli õnneks jalka trenn. Tegime jällegi sööduharjutusi, palli üleviimised, kõik ühe puutega. Need mulle meeldivad. Tuleb keskenduda, mõelda ja siis tegutseda. Pärast seda oli lihtsalt ilma kaitsva võistkonnata mängu ülesehitamine. See oli minu jaoks veits keeruline, sest treenerid kogu aeg seletasid, et mida muuta ja kuidas parem oleks, aga see tekst oli rootsikeelne ja mõistmatu mu jaoks. Oleks tahtnud aru saada. Viimase asjana oli tavaline mäng. Lõin isegi värava, millega ma tavaliselt hakkama ei saa. Ja üldiselt jäin täitsa rahule. Asi paraneb.

Põhiväravavaht käis täna opil, mis pidi suht kerge olema ja umbes 10 päevaks ta kõrvale jätma. Pärast tuli aga välja, et 6 kuud peab eemal olema. See oli kogu võistkonnale suht suur löök. Peab ilmselt kogu hooaja vahele jätma.

Homme mul õigusajaloo teemaline seminar (igav!) ja siis õhtul trenn.
Siija,
Hanna

Kuna ma just blogi kirjutamisel olen laisk, siis nüüd kirjutan jälle veits järgi. Iga päev lihtsalt ei ole seda tahtmist, et oma mõtted kirja panna. Eriti kui need veel positiivsed ka pole.

Vahepeal sai siis veidi trenni tehtud, puhatud ja isegi üks mäng mängitud. Eelmine nädal oli üldiselt vaimselt suht raske, eriti just pärast koondist. Mõjus enesekindlusele veits laastavalt.

Laupäeval mängisime 94. a. sündinud poiste vastu. Alguses vaatasime küll, et oi kui pisikesed, aga kui platsil ikka kõrval seisid, siis ikka pea sama pikad. Kaotasime lõpuks 0-2. Vedas, et rohkem ei löödud ja samas ei läinud hästi, et ise paari olukorda ära ei lahendanud. Poisid olid ikka alati natuke kiiremad ja tugevamad. Ma sain kuskil pool tundi keskväljal mängida. Treener seletas ka, et ootab mult just seda rünnakute poolt, palliga uute lahenduste leidmist. Põhiline, et palli ei kaotaks. Ütleme, nii et see oli esimene mäng, kus palliga tuli juba märgatavalt paremini ja enesekindlamalt välja. Paha oli see, et suutsin end natuke kinni tõmmata...tempo oli juba päris suur ja ilmselt jäi soojendusel intensiivsusest veits puudu. Saaks selle füssi kunagi korda, saaks ehk lausa mängija.

Täna oli väga mõnus trenn. Tegime alguses erinevaid söödu-liikumis harjutusi. Kõik toimus ühe puutega, kõik olid väga keskendunud ja ei toimunud mingit uimamist. Vinge. Treenerid olid väga rahul kvaliteediga, mina ka. Ilus kiire palli liikumine, eksiti väga harva. Teiseks tegime löögiharjutust, keskelt otse löögile või äärest tsenderdusega. Lõin päris häid väravaid, isegi tsenderdusest tulnud palli sain sisse löödud. Minu enda crossid olid ka päris normaalsed, jäin rahule. Viimaseks mängisime. Ma hakkan juba õigeid liigutusi keskväljal ka tegema. Õiged pöörded, avanemised jne. Just see ründava keskpooliku positsioon on mulle kõige rahuldust pakkuvam. Ma naudin seal mängimist.

Tänane päeva küssa:
Kas on võimalik midagi hästi teha, kui tegelikkuses sa ei naudi selle tegemist?

Aitab küll.
Hanna

back

Lühike reis koju ja koondisesse läbitud. Märksõna ilmselt oli väss. Nüüd tunnen juba end veits paremini, aga täna juba kolmapäev ka. Nii hea oli kodus olla, kõiki näha. Pikemalt ei hakka kirjutama, kuid sain paljuski targemaks ja mõistsin vajadust veelgi muuta oma senist tegevust. Eks ole näha, kas õnnestub.

Teisipäeval esimese asjana kohe tagasi jõudes oli meil mäng Skelleftea's meistriliiga naiskonna vastu. Tore oli tagasi olla Södra juures. Kella poole 12 paiku käisime söömas linnas, uuriti ikka kuidas mul läks. Väljasõit oli kell 1. Göran, kellega ma alati trenni saan ja kes tiimi varustaja on, suutis mulle nii hea tunde tekitada. Bussi astudes ütles lihtsalt : "Welcome back home". Ta on väga toetav mängijate suhtes.

Minu jalad ei olnud parimas konditsioonis, valu polnud veel nv kadunud. Sain lõpus 15 minutit mängida. Palli sain suht vähe puudutada, aga tundus küll, et olin kõvasti enesekindlam kui oma esimeses mängus.

Nii hea oli mängu kõrvalt vaadata. Lihtsalt hea jalgpall, loogiline ja lihtne. Ma mõistan kõike, mida koondise treenerid meie käest tahtsid, kuid ma ei saa aru ka miks me niimoodi mängida ei oska või ei saa. Ma üritan jälgida nüüd rohkem kaitseliikumisi, kuigi ma ise seal otseselt ei mängi, et vähemalt olla selleks valmis. Kuidas liikuda kui pall on võistkonnal või kuidas kokku tõmmata kui vastane ründab?

Teises naiskonnas oli väga häid mängijaid. Austraalia koondise ründaja mängis kõige tipus ja suutis 2 väravat vähemalt ise meisterdada. Kaotasime muidu 3-1, kuid kuni 60 mintsa mängiti väga võrdselt ja Södral olid omad võimalused. Meie kapten lõi ühe karistuslöögi latti ja teise poolaja alguses viigistas ka 1-1. Lisaks mängis vastasvõistkonna keskkaitses üks tuntumaid Rootsi naismängijaid Hanna Marklund, kes on olnud nii koondise kapten kui mänginud seal pea 10 aastat. Pärast mängu sai kätt ka surutud. Väga kindlalt tegutses ja innustav on selliseid mängijaid kõrvalt näha või samal platsil isegi mängida.

Siis ma nägin sinna sõites veel põhjapõtru, kes hängisid tee peal. Esimene tutvus nendega, aga see pidi siin tavaline olema.

Praegu vist rohkem ei olegi midagi kirjutada.
H.

...

Väike ja kiire ülevaade ka tänasest trennist, millega ma väga rahule jäin.

Soojenduseks paaris palliga liikumisharjutused. Sellised lihtsad, et lihtsalt hakkaks palli tunnetama ja saaks sooja sisse.

Tänase trenni eesmärk oli kaitseliikumisi ja veits ka ründajate tegevust korrigeerida. Mängisime Ründajad-Kaitsjate vastu 7-7le. Alguses olin kaitsjate keskpoolik, kus tuli lihtsalt põhimõtteliselt edasi-tagasi joosta. Aga mingi hetk vahetas Tobbe mind ründajate keskpoolikuks. Meie Emmaga alustasime siis kogu aeg mängu. Lühike sööt omavahel ja edasi pall äärtele. Üllatavalt hästi tuli mul täna välja, ilmselt oli lihtsalt hea päev ja palju joppas. Sain paar head diagonaali jagatud, ühe korra keskelt seina-söötudega läbi ja muidugi parim oli see, et lõin 20 m pealt ristnurka värava. Löögiga on siin nii palju probleeme olnud, et see oli vajalik tabamus, et natukene enesekindlust tõsta. Tundus, et teisi ka üllatas, aga rahul oldi.

Väga hea on vaadata nende keskpoolikute tegevust kõrvalt. Kogu aeg saan mingeid uusi liikumisi ja nippe, mida üritada ka oma mängu sisse tuua.

Lõpus mängisime lihtsalt 7-7 vastu, kus olin siis paremäär. Äärel olen ma veel suht algaja, aind 1 hea rünnak tuli. Siin annavad mängijad ülitäpseid pikki palle, aga minu ründefaasis mahavõtmised ei ole veel väga osavad. Ehk varsti...

Trenni lõpus siis treener muidugi teatas ka, et ma sõidan ära koondisesse, siis kõik nii lahedalt soovisid edu ja plaksutasid. Muidugi nats piinlik oli ka. Aga tagasi tulles on teisipäeval mäng meistriliiga satsi Sunnana'ga ja mind tahetakse ka mängimas näha. See oli ka hea uudis.

Nüüd ma pean üritama magama minna, sest 4.50 juba äratus. Lennukile minek.

Head ööd,
Hanna.

Jalka

Lõpuks kolis Södra ka välja treenima. Minu esimene trenn Gammliavallen'is oli isegi suht korralik, ise jäin rahule. Väljas on ikka täitsa teine tunne, pluss kunstmuru on siin nii pehme ja mugav. Eestis selliseid minu arust pole. Väike pilt ka nende kodustaadionist.

Täna tegime soojenduseks veits pallivedamisharjutusi. Paaris lihtsaid sisekülje, pealsega tagasisöötmisi ja rinna, põlve ja jalaga omaksvõtmisi. Teine osa oli pikk pall. Söödu pealt pika löömine. Lõpus tegime seda kõike ühe puutega, mis tuli isegi välja. Siin ongi see kõige lahedam, et enamus harjutusi treenima ka ühe puutega. Pole probleem.

Kolmas harjutus oli mulle uus, aga väga meeldis. Kolm 4-liikmelist võistkonda. Kuni 1 tegi triblamisharjutusi kõrval siis 2 mängisid omavahel 16-kastis. Löögimäng. Treener kaare pealt viskab palle kasti, võistkonnad peavad sisse lööma. Kui ühe käes pall tuleb teistel loomulikult takistada väravalöömist, kuid kui pall ära võtta, võib kohe peale lüüa. Väga võitluslik ja fun. See võiskond, kes rohkem lööb, saab edasi mängima jääma, kaotajad lähevad triblama... Ma arvan, et mängu aeg oli kuskil 4 mintsa äkki.

Viimaseks mängisime lihtsalt 6-6 vastu. Olin vasakäär. Egas ma väga geniaalne sellisel positsioonil pole. Arenemisruumi kõvasti. :) Küll ma jõuan!

Ma loodan, et see jalka jutt on mõistetav. Mina saan aru:P

Homme siis väike viimane shopping, pakkimine ja õhtune trenn. Reedel lendan juba kodu poole.

Siija,
Hanna

Lumetormis jooksmine ei ole niisama jooksmine. Järjest pimenev ümbrus, valgustatud tee metsa vahel, lumesadu, mis tahab ainult näkku tuisata. See on kõige motiveerivam ja innustavam treening üldse. Kõik loksub paika. Lihtsalt heameel on, et end välja ajasid ja veel parem on teada, et kunagi on võimalik endal ka tugevaks saada.

H.